leheküljed

Thursday, November 1, 2012

Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaia infotahvlite tekstid


INFOTAHVEL 1
Hea külastaja!

Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaed on rajatud permakultuuri põhimõttel, peamiselt vabatahtlike tööga. Oled teretulnud aia ja Taevarajaga iseseisvalt tutvuma, kuid palume seejuures suhtuda ümbritsevasse lugupidavalt.

Täname!
Sänna Kultuurimõis


Mis on permakultuur?
Permakultuur on inimasustuste-kodumajapidamiste kavandamise viis, mis on ühendatud maaviljelusega, järgides looduslikke mustreid ja ökosüsteeme.

Permakultuuri kolm põhimõtet:
  • hoolitsemine maa eest
  • hoolitsemine inimeste eest
  • õiglane jagamine

Mõisa aed on jagatud tsoonideks:
Tsoon 0 Mõisa eluhoone.
Tsoon 1 Eluhoonele lähim tsoon, kus käiakse päevas mitu korda. Kasvuhoone, ürdipeenrad, loomalaut, suveköök, välikäimla, köögijäätmete kompost, puukuur jne.
Tsoon 2 Külastatakse kord päevas. Siin asuvad vähem hoolt vajavate taimede peenrad, marjapõõsad, viljapuud.
Tsoon 3 Külastatakse kord nädalas. Siin kasvatatakse suures mahus põllukultuure.
Tsoon 4 Pooleldi metsik ala. Siin kogutakse loomasööt, küttepuud.
Tsoon 5 Metsik ala, külastatakse harva.

Lisaks tsoonidele arvestatakse aia kujundamisel erinevaid aastaaegu, päikese liikumist, valdavaid tuulesuundi, külmemaid ja soojemaid alasid, külma liikumise koridore ning inimeste ja loomade loomulikult väljakujunenud radasid.


Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.


INFOTAHVEL 2

Kompostkäimla

Kompostkäimlas juhitakse väljaheidete paks ja vedel osa eraldi kogumisnõudesse. Nii tagatakse tõhus komposteerumine ja välditakse tugeva haisu teket.

Uriin on väga lämmastikurikas, seepärast on ta hea väetis. Uriini võib juhtida eraldi nõudesse, kus see on koheselt veega lahjendatuna kasutatav (suhtes 1:8), või juhtida läbi põhu ning hiljem kaevata põhk peenardesse. Probleem on lahendus – ühe jäägid on teisele toiduks.

Väljaheidete paksem osa kogutakse eraldi anumasse, kuhu peale enda kergendamist lisatakse kuiva höövlilaastu või saepuru. Inimsõnnik ehk äkk peab vähemalt aasta komposteeruma. Seejärel võib sellega väetada lilli või tulevasi küttepuid, julgem võib väetist lisada ka toiduks mõeldud taimedele.


Elus“ dušš

„Elus“ dušš on on dušš, mille seinad kasvavad, torudes jookseb vihmavesi ning pesuvee jäägid puhastab loodus. Seinad on punutud pajuokstest, millele on juured alla tulnud ja seetõttu tekib ka seintele lehestik. Paju juured kasutavad kasvamiseks pesuvett, samal ajal seda puhastades. Dušis kasutatav vesi tuleb vihmavee kogumisnõust, mida soojendab omavalmistatud päikesekollektor.


Pitsaahi

Pitsaahi on valmistatud kohalikest materjalidest – savist, liivast ja põhust, mis on pitsaahjuks vormitud cob-tehnikat kasutades.



Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.

INFOTAHVEL 3
Aed

Permakultuuris maad ei künta ega kaevata, et mitte rikkuda mulla loomulikku struktuuri ja elustikku. Peenarde tegemisel kasutatakse multšimist, enamus tööst lastakse ära teha loodusel.

Mandala-aed

Mandala-aed on funktsionaalne ning silmal ilus vaadata. Aed koosneb keskel asuvast ürdispiraalist ja tema ümber olevatest „lukuaugupeenardest“.
Ürdispiraal kasutab kogu looduse potentsiaali , võimaldades väikesel maa-alal saada suuremat saaki. Samuti soojendavad ürdispiraalis olevad kivid mulda ning hoiavad mulla niiskust.
Ürdispiraali ümbritsevate „lukuaugupeenarde“ eeliseks on hea juurdepääs taimedele ja liigendatus. Liigendatus loob palju äärealasid, mis võimaldab väikesele alale rohkem taimi külvata või istutada. Samuti on sellises peenras lihtsam korraldada viljavaheldust erinevate peenarde vahel.


Kuhikpeenar (hügel-peenar)

Kuhikpeenra saladuseks on peenrasse kätketud puit, mis salvestab niiskust taimede jaoks, muutes need põuale vastupidavamaks ning liigvee korral tasandab ülemäärase niiskuse mõju taimedele. Puidu lagunemisel tekib aga taimede jaoks vajalikke toitaineid.
Kuhikpeenar loob erinevaid mikrokliimasid, mis võimaldab kasvatada ühes peenras mitmeid erinevaid taimi. Mitmekesine taimestik on aga vastupidavam.
Peenraid kattev multš hoiab mullas niiskust, ei lase toitainetel lenduda, hoiab mulla kobedana ja takistab umbrohtude vohamist.


Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.

INFOTAHVEL 4

Kanad ja kanatraktor

Kanatraktor on mitmefunktsionaalne abiline aias ja toiduallikas:
  • kobestab mulda
  • väetab mulda
  • hoiab umbrohu kontrolli all
  • annab mune ja liha
  • lihtsalt lahe

Kanatraktorit liigutatakse kerge vaevaga vastavalt vajadusele aias ringi.


Kitsed ja kitselaut

Kitsed on permakultuurses majapidamises väga sobivad loomad. Nad on toidu ja eluaseme suhtes vähenõudlikud, vastupidavad haigustele, vajavad võrreldes lehmaga vähem hoolt ja on oma ettevõtliku loomu poolest eeskujuks permakultuuri-huvilistele. Kitsepiim on täisväärtuslik toit inimesele – sellest saab teha ka juustu, jogurtit, kohupiima või seepi. Lisaks piimatoodetele annavad kitsed toidulauale veel liha ning aeda vajalikku sõnnikut.

Kitselaut on ehitatud peamiselt taaskasutatud materjalidest, vundament on tehtud vanadest autokummidest, seinad põlenud sauna palkidest ja savist, aken tühjadest purkidest – ainult katuse tegemisel on kasutatud uut materjali.

Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.