INFOTAHVEL 1
Hea külastaja!
Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaed on
rajatud permakultuuri põhimõttel, peamiselt vabatahtlike tööga.
Oled teretulnud aia ja Taevarajaga iseseisvalt tutvuma, kuid palume
seejuures suhtuda ümbritsevasse lugupidavalt.
Täname!
Sänna Kultuurimõis
Mis on permakultuur?
Permakultuur on
inimasustuste-kodumajapidamiste kavandamise viis, mis on ühendatud
maaviljelusega, järgides looduslikke mustreid ja ökosüsteeme.
Permakultuuri kolm põhimõtet:
- hoolitsemine maa eest
- hoolitsemine inimeste eest
- õiglane jagamine
Mõisa aed on jagatud tsoonideks:
Tsoon 0 Mõisa eluhoone.
Tsoon 1 Eluhoonele lähim tsoon,
kus käiakse päevas mitu korda. Kasvuhoone, ürdipeenrad, loomalaut,
suveköök, välikäimla, köögijäätmete kompost, puukuur jne.
Tsoon 2 Külastatakse kord
päevas. Siin asuvad vähem hoolt vajavate taimede peenrad,
marjapõõsad, viljapuud.
Tsoon 3 Külastatakse kord
nädalas. Siin kasvatatakse suures mahus põllukultuure.
Tsoon 4 Pooleldi metsik ala.
Siin kogutakse loomasööt, küttepuud.
Tsoon 5 Metsik ala, külastatakse
harva.
Lisaks tsoonidele arvestatakse aia
kujundamisel erinevaid aastaaegu, päikese liikumist, valdavaid
tuulesuundi, külmemaid ja soojemaid alasid, külma liikumise
koridore ning inimeste ja loomade loomulikult väljakujunenud
radasid.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
INFOTAHVEL 2
Kompostkäimla
Kompostkäimlas juhitakse väljaheidete
paks ja vedel osa eraldi kogumisnõudesse. Nii tagatakse tõhus
komposteerumine ja välditakse tugeva haisu teket.
Uriin on väga lämmastikurikas,
seepärast on ta hea väetis. Uriini võib juhtida eraldi nõudesse,
kus see on koheselt veega lahjendatuna kasutatav (suhtes 1:8), või
juhtida läbi põhu ning hiljem kaevata põhk peenardesse. Probleem
on lahendus – ühe jäägid on teisele toiduks.
Väljaheidete paksem osa kogutakse
eraldi anumasse, kuhu peale enda kergendamist lisatakse kuiva
höövlilaastu või saepuru. Inimsõnnik ehk äkk peab vähemalt
aasta komposteeruma. Seejärel võib sellega väetada lilli või
tulevasi küttepuid, julgem võib väetist lisada ka toiduks mõeldud
taimedele.
„Elus“ dušš
„Elus“ dušš on on dušš, mille
seinad kasvavad, torudes jookseb vihmavesi ning pesuvee jäägid
puhastab loodus. Seinad on punutud pajuokstest, millele on juured
alla tulnud ja seetõttu tekib ka seintele lehestik. Paju juured
kasutavad kasvamiseks pesuvett, samal ajal seda puhastades. Dušis
kasutatav vesi tuleb vihmavee kogumisnõust, mida soojendab
omavalmistatud päikesekollektor.
Pitsaahi
Pitsaahi on valmistatud kohalikest
materjalidest – savist, liivast ja põhust, mis on pitsaahjuks
vormitud cob-tehnikat kasutades.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
INFOTAHVEL 3
Aed
Permakultuuris
maad ei künta ega kaevata, et mitte rikkuda mulla loomulikku
struktuuri ja elustikku. Peenarde tegemisel kasutatakse multšimist,
enamus tööst lastakse ära teha loodusel.
Mandala-aed
Mandala-aed on
funktsionaalne ning silmal ilus vaadata. Aed koosneb keskel asuvast
ürdispiraalist ja tema ümber olevatest „lukuaugupeenardest“.
Ürdispiraal
kasutab kogu looduse potentsiaali , võimaldades väikesel maa-alal
saada suuremat saaki. Samuti soojendavad ürdispiraalis olevad kivid
mulda ning hoiavad mulla niiskust.
Ürdispiraali
ümbritsevate „lukuaugupeenarde“ eeliseks on hea juurdepääs
taimedele ja liigendatus. Liigendatus loob palju äärealasid, mis
võimaldab väikesele alale rohkem taimi külvata või istutada.
Samuti on sellises peenras lihtsam korraldada viljavaheldust
erinevate peenarde vahel.
Kuhikpeenar (hügel-peenar)
Kuhikpeenra
saladuseks on peenrasse kätketud puit, mis salvestab niiskust
taimede jaoks, muutes need põuale vastupidavamaks ning liigvee
korral tasandab ülemäärase niiskuse mõju taimedele. Puidu
lagunemisel tekib aga taimede jaoks vajalikke toitaineid.
Kuhikpeenar loob
erinevaid mikrokliimasid, mis võimaldab kasvatada ühes peenras
mitmeid erinevaid taimi. Mitmekesine taimestik on aga vastupidavam.
Peenraid kattev
multš hoiab mullas niiskust, ei lase toitainetel lenduda, hoiab
mulla kobedana ja takistab umbrohtude vohamist.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
INFOTAHVEL 4
Kanad ja kanatraktor
Kanatraktor on mitmefunktsionaalne
abiline aias ja toiduallikas:
- kobestab mulda
- väetab mulda
- hoiab umbrohu kontrolli all
- annab mune ja liha
- lihtsalt lahe
Kanatraktorit liigutatakse kerge
vaevaga vastavalt vajadusele aias ringi.
Kitsed ja kitselaut
Kitsed on permakultuurses majapidamises
väga sobivad loomad. Nad on toidu ja eluaseme suhtes vähenõudlikud,
vastupidavad haigustele, vajavad võrreldes lehmaga vähem hoolt ja
on oma ettevõtliku loomu poolest eeskujuks
permakultuuri-huvilistele. Kitsepiim on täisväärtuslik toit
inimesele – sellest saab teha ka juustu, jogurtit, kohupiima või
seepi. Lisaks piimatoodetele annavad kitsed toidulauale veel liha
ning aeda vajalikku sõnnikut.
Kitselaut on ehitatud peamiselt
taaskasutatud materjalidest, vundament on tehtud vanadest
autokummidest, seinad põlenud sauna palkidest ja savist, aken
tühjadest purkidest – ainult katuse tegemisel on kasutatud uut
materjali.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
