Sänna Kultuurimõis on koolituse läbiviimiseks just sobiv koht - seal on juba mitu aastat kogukonna-aeda permakultuuri võtmes rajatud, oma panuse on andnud mitmed vabatahtlikud ja kursuslased nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Eelmisel aastal sai projekti raames, taas KIKi toel, üles ka infotahvlid, mis loodetavasti aitavad külastajatel, kes pole permakultuurist midagi kuulnud, saada sotti sellest, millega tegu.
Eelmise aasta kogemuse põhjal toimus ka tänavu koolitus kokku kolmel nädalavahetusel - aprilli-, mai- ja juunikuu alguses. Mõtlesime, et peale aprillikuu koolitust saavad kõik osalejad kohe näpud mulda pista aga kevad lasi ennast oodata. Näpud sai mulda pista vaid kasvuhoone. Selline põlvini lumi oli Kärgulas koolituse toimumise ajal :)
Õues sai teha vaid vaatlusi selle kohta, kust lumi sulab kõige varem ja kust hiljem, sest teatavasti on permakultuuris vaatlus üks tähtsamaid tegevusi.
Koolitusele tuli osalejaid taas üle Eesti ja võib vist öelda, et isegi kaugemalt, kuna üks osaleja elab Helsingis. Grupp oli taas võrratu ja suure huviga õppimise juures.
Seljasirutamine käis seekord teistmoodi ;)
Maikuu koolitusnädalavahetusel sai aga juba mõnusasti väljas olla. Kursuslased tutvustasid oma kodutöid, mis on olnud juba teist aastat koolituse juures üks olulisemaid osasid. Nimelt teeb iga kursuslane teiseks koolitusnädalavahetuseks oma koduaiast permakultuurist lähtuvalt kavandi. Toimub tööde esitlemine ja ühine arutelu.
Samuti on koolituse juures oluline praktiline töö. Võib ju küll lõputult teooriat kuulata ja filme vaadata, kuid päris kogemuse saab ikkagi siis, kui ise läbi katsetad. Sellel aastal korrastasime juba olemasolevat mandala aeda. Mandala aed koosneb lukuaugupeenardest ja keskel olevast ürdispiraalist. Sellel aastal jõudsime peenrad ette valmistada selleks, et järgmine aasta saaks sinna juba üht-teist külvata ja istutada.
Läks vaja palju pappi, sõnnikut ja lambavilla. Kusjuures lambavill tuli otse lammaste seljast, kuna lammaste pügamine toimus just samal hommikul.
Ja nii need pehmed pilvevaiba-peenrad tekkisidki. Kõige viimase kihina said peenrad kaetud põhuga. Ehk siis: papp -> lambavill -> sõnnik -> põhk
Kolmandal ja sellega ka viimasel koolitusnädalavahetusel keskendusime taastuvenergia teemale. Kavas oli ehitada plekk-radiaatorist päikesepaneel. Muuhulgas aga sai korda tehtud ka eelmisel aastal valminud päikesepaneel.
Katsetus näitas, et plekkradiaatorist päikesepaneelis soojenes vesi juba 8 min-ga, 40 min pärast oli vesi nii kuum, et kõrvetas kätt. Teises, voolikupõhises paneelis soojenes vesi veidi aeglasemalt, kuid ka üsna kiiresti.
Osalejad tõid lõpuringis välja, et tegelikult toimus permakultuuri koolituse raames justkui mitu koolitust. Näiteks Allan demonstreeris oma leiutisi - kanade söötmis- ja jootmisanumaid.
Ja Sille juures toimus taimetoidukoolitus, mmm, need toidud olid tõesti suurepärased!
Ja Erki tegi õhtuti mänge ning Signe meditatsiooni. Ja need huvitavad jutuajamised!
Just nii, koos luues ja koos panustades õpitakse tegelikult kõige rohkem.
Lõpetuseks võik kõlama jääda permakultuuri kolm põhimõtet:
- hoolitsemine maa eest
- hoolitsemine inimese eest
- õiglane jagamine
Hoiame seda siis meeles oma igapäevaseid toimetusi tehes.
Aitäh kõigile osalejatele, koolitajatele, toidu valmistajatele, Sänna pererahvale, ilmataadile ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele, tänu kellele sai teoks permakultuuri koolitus projekti "Permakultuur kui keskkonnateadlik eluviis" raames.
Koolituse korraldas MTÜ Nellapäiv.
