Ka tänavu aasta kevadel toimus tänu KIK-i toetusele Sänna Kultuurimõisas permakultuuri koolitus.
Sänna Kultuurimõis on koolituse läbiviimiseks just sobiv koht - seal on juba mitu aastat kogukonna-aeda permakultuuri võtmes rajatud, oma panuse on andnud mitmed vabatahtlikud ja kursuslased nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Eelmisel aastal sai projekti raames, taas KIKi toel, üles ka infotahvlid, mis loodetavasti aitavad külastajatel, kes pole permakultuurist midagi kuulnud, saada sotti sellest, millega tegu.
Eelmise aasta kogemuse põhjal toimus ka tänavu koolitus kokku kolmel nädalavahetusel - aprilli-, mai- ja juunikuu alguses. Mõtlesime, et peale aprillikuu koolitust saavad kõik osalejad kohe näpud mulda pista aga kevad lasi ennast oodata. Näpud sai mulda pista vaid kasvuhoone. Selline põlvini lumi oli Kärgulas koolituse toimumise ajal :)
Õues sai teha vaid vaatlusi selle kohta, kust lumi sulab kõige varem ja kust hiljem, sest teatavasti on permakultuuris vaatlus üks tähtsamaid tegevusi.
Koolitusele tuli osalejaid taas üle Eesti ja võib vist öelda, et isegi kaugemalt, kuna üks osaleja elab Helsingis. Grupp oli taas võrratu ja suure huviga õppimise juures.
Seljasirutamine käis seekord teistmoodi ;)
Maikuu koolitusnädalavahetusel sai aga juba mõnusasti väljas olla. Kursuslased tutvustasid oma kodutöid, mis on olnud juba teist aastat koolituse juures üks olulisemaid osasid. Nimelt teeb iga kursuslane teiseks koolitusnädalavahetuseks oma koduaiast permakultuurist lähtuvalt kavandi. Toimub tööde esitlemine ja ühine arutelu.
Samuti on koolituse juures oluline praktiline töö. Võib ju küll lõputult teooriat kuulata ja filme vaadata, kuid päris kogemuse saab ikkagi siis, kui ise läbi katsetad. Sellel aastal korrastasime juba olemasolevat mandala aeda. Mandala aed koosneb lukuaugupeenardest ja keskel olevast ürdispiraalist. Sellel aastal jõudsime peenrad ette valmistada selleks, et järgmine aasta saaks sinna juba üht-teist külvata ja istutada.
Läks vaja palju pappi, sõnnikut ja lambavilla. Kusjuures lambavill tuli otse lammaste seljast, kuna lammaste pügamine toimus just samal hommikul.
Ja nii need pehmed pilvevaiba-peenrad tekkisidki. Kõige viimase kihina said peenrad kaetud põhuga. Ehk siis: papp -> lambavill -> sõnnik -> põhk
Kolmandal ja sellega ka viimasel koolitusnädalavahetusel keskendusime taastuvenergia teemale. Kavas oli ehitada plekk-radiaatorist päikesepaneel. Muuhulgas aga sai korda tehtud ka eelmisel aastal valminud päikesepaneel.
Katsetus näitas, et plekkradiaatorist
päikesepaneelis soojenes vesi juba 8 min-ga, 40 min pärast oli vesi nii
kuum, et kõrvetas kätt. Teises, voolikupõhises paneelis soojenes vesi
veidi aeglasemalt, kuid ka üsna kiiresti.
Osalejad tõid lõpuringis välja, et tegelikult toimus permakultuuri koolituse raames justkui mitu koolitust. Näiteks Allan demonstreeris oma leiutisi - kanade söötmis- ja jootmisanumaid.
Ja Sille juures toimus taimetoidukoolitus, mmm, need toidud olid tõesti suurepärased!
Ja Erki tegi õhtuti mänge ning Signe meditatsiooni. Ja need huvitavad jutuajamised!
Just nii, koos luues ja koos panustades õpitakse tegelikult kõige rohkem.
Lõpetuseks võik kõlama jääda permakultuuri kolm põhimõtet:
- hoolitsemine maa eest
- hoolitsemine inimese eest
- õiglane jagamine
Hoiame seda siis meeles oma igapäevaseid toimetusi tehes.
Aitäh kõigile osalejatele, koolitajatele, toidu valmistajatele, Sänna pererahvale, ilmataadile ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele, tänu kellele sai teoks permakultuuri koolitus projekti "Permakultuur kui keskkonnateadlik eluviis" raames.
Koolituse korraldas MTÜ Nellapäiv.
permakultuur
Monday, July 22, 2013
Tuesday, March 12, 2013
Tuesday, February 26, 2013
Praktilise permakultuuri koolitus Sänna Kultuurimõisas
Hea huviline!
Permakultuur
(ehk jätkuloomine) on jätkusuutliku inimasustuse ja maaviljeluse
kavandamise meetod, mis jäljendab looduse mustreid, ühendab need
traditsioonilise tarkuse ja uuemate teadmistega. See põhineb asjade
omavahelisel suhestumisel. Eesmärgiks on luua isetoimiv, stabiilne
ja tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadused.
Täpsemalt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Permakultuur
Kursuse raames anname
edasi teoreetilised ja praktilised teadmised permakultuurist.
Koolitus toimub kokku kolmel nädalavahetusel – aprillis, mais ja
juunikuus. Aprillis alustame teoreetilistest teadmistest, maikuus
paneme näpud mulda ja juunis keskendume taastuvenergia teemadele.
Kursuse lõpuks peaks iga osaleja oskama kavandada oma kodu vastavalt
permakultuuri põhimõtetele.
Koolitajateks on aastaid
kohalikku permakultuuri viljelenud praktikud Liina
Järviste, Margus Ess ja Allar Asi. Taastuvenergia teemal koolitab
Kalle Kebbinau.
Koolituse toimumisajad:
12.-14. aprill 2013 a.
10.-12. mai 2013 a.
8.-9. juuni 2013
a.
Kogu koolituse osalemistasu on 85
eurot, mis sisaldab nii toitlustust, kui ka ööbimisvõimalust.
Registreerumine:
helinakargenberg@gmail.com
või tel: 56242390 (Helina Kärgenberg)
Koolitus saab teoks tänu
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele, projekti „Permakultuur
kui keskkonnateadlik eluviis“ raames.
Thursday, November 1, 2012
Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaia infotahvlite tekstid
INFOTAHVEL 1
Hea külastaja!
Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaed on
rajatud permakultuuri põhimõttel, peamiselt vabatahtlike tööga.
Oled teretulnud aia ja Taevarajaga iseseisvalt tutvuma, kuid palume
seejuures suhtuda ümbritsevasse lugupidavalt.
Täname!
Sänna Kultuurimõis
Mis on permakultuur?
Permakultuur on
inimasustuste-kodumajapidamiste kavandamise viis, mis on ühendatud
maaviljelusega, järgides looduslikke mustreid ja ökosüsteeme.
Permakultuuri kolm põhimõtet:
- hoolitsemine maa eest
- hoolitsemine inimeste eest
- õiglane jagamine
Mõisa aed on jagatud tsoonideks:
Tsoon 0 Mõisa eluhoone.
Tsoon 1 Eluhoonele lähim tsoon,
kus käiakse päevas mitu korda. Kasvuhoone, ürdipeenrad, loomalaut,
suveköök, välikäimla, köögijäätmete kompost, puukuur jne.
Tsoon 2 Külastatakse kord
päevas. Siin asuvad vähem hoolt vajavate taimede peenrad,
marjapõõsad, viljapuud.
Tsoon 3 Külastatakse kord
nädalas. Siin kasvatatakse suures mahus põllukultuure.
Tsoon 4 Pooleldi metsik ala.
Siin kogutakse loomasööt, küttepuud.
Tsoon 5 Metsik ala, külastatakse
harva.
Lisaks tsoonidele arvestatakse aia
kujundamisel erinevaid aastaaegu, päikese liikumist, valdavaid
tuulesuundi, külmemaid ja soojemaid alasid, külma liikumise
koridore ning inimeste ja loomade loomulikult väljakujunenud
radasid.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
INFOTAHVEL 2
Kompostkäimla
Kompostkäimlas juhitakse väljaheidete
paks ja vedel osa eraldi kogumisnõudesse. Nii tagatakse tõhus
komposteerumine ja välditakse tugeva haisu teket.
Uriin on väga lämmastikurikas,
seepärast on ta hea väetis. Uriini võib juhtida eraldi nõudesse,
kus see on koheselt veega lahjendatuna kasutatav (suhtes 1:8), või
juhtida läbi põhu ning hiljem kaevata põhk peenardesse. Probleem
on lahendus – ühe jäägid on teisele toiduks.
Väljaheidete paksem osa kogutakse
eraldi anumasse, kuhu peale enda kergendamist lisatakse kuiva
höövlilaastu või saepuru. Inimsõnnik ehk äkk peab vähemalt
aasta komposteeruma. Seejärel võib sellega väetada lilli või
tulevasi küttepuid, julgem võib väetist lisada ka toiduks mõeldud
taimedele.
„Elus“ dušš
„Elus“ dušš on on dušš, mille
seinad kasvavad, torudes jookseb vihmavesi ning pesuvee jäägid
puhastab loodus. Seinad on punutud pajuokstest, millele on juured
alla tulnud ja seetõttu tekib ka seintele lehestik. Paju juured
kasutavad kasvamiseks pesuvett, samal ajal seda puhastades. Dušis
kasutatav vesi tuleb vihmavee kogumisnõust, mida soojendab
omavalmistatud päikesekollektor.
Pitsaahi
Pitsaahi on valmistatud kohalikest
materjalidest – savist, liivast ja põhust, mis on pitsaahjuks
vormitud cob-tehnikat kasutades.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
INFOTAHVEL 3
Aed
Permakultuuris
maad ei künta ega kaevata, et mitte rikkuda mulla loomulikku
struktuuri ja elustikku. Peenarde tegemisel kasutatakse multšimist,
enamus tööst lastakse ära teha loodusel.
Mandala-aed
Mandala-aed on
funktsionaalne ning silmal ilus vaadata. Aed koosneb keskel asuvast
ürdispiraalist ja tema ümber olevatest „lukuaugupeenardest“.
Ürdispiraal
kasutab kogu looduse potentsiaali , võimaldades väikesel maa-alal
saada suuremat saaki. Samuti soojendavad ürdispiraalis olevad kivid
mulda ning hoiavad mulla niiskust.
Ürdispiraali
ümbritsevate „lukuaugupeenarde“ eeliseks on hea juurdepääs
taimedele ja liigendatus. Liigendatus loob palju äärealasid, mis
võimaldab väikesele alale rohkem taimi külvata või istutada.
Samuti on sellises peenras lihtsam korraldada viljavaheldust
erinevate peenarde vahel.
Kuhikpeenar (hügel-peenar)
Kuhikpeenra
saladuseks on peenrasse kätketud puit, mis salvestab niiskust
taimede jaoks, muutes need põuale vastupidavamaks ning liigvee
korral tasandab ülemäärase niiskuse mõju taimedele. Puidu
lagunemisel tekib aga taimede jaoks vajalikke toitaineid.
Kuhikpeenar loob
erinevaid mikrokliimasid, mis võimaldab kasvatada ühes peenras
mitmeid erinevaid taimi. Mitmekesine taimestik on aga vastupidavam.
Peenraid kattev
multš hoiab mullas niiskust, ei lase toitainetel lenduda, hoiab
mulla kobedana ja takistab umbrohtude vohamist.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
INFOTAHVEL 4
Kanad ja kanatraktor
Kanatraktor on mitmefunktsionaalne
abiline aias ja toiduallikas:
- kobestab mulda
- väetab mulda
- hoiab umbrohu kontrolli all
- annab mune ja liha
- lihtsalt lahe
Kanatraktorit liigutatakse kerge
vaevaga vastavalt vajadusele aias ringi.
Kitsed ja kitselaut
Kitsed on permakultuurses majapidamises
väga sobivad loomad. Nad on toidu ja eluaseme suhtes vähenõudlikud,
vastupidavad haigustele, vajavad võrreldes lehmaga vähem hoolt ja
on oma ettevõtliku loomu poolest eeskujuks
permakultuuri-huvilistele. Kitsepiim on täisväärtuslik toit
inimesele – sellest saab teha ka juustu, jogurtit, kohupiima või
seepi. Lisaks piimatoodetele annavad kitsed toidulauale veel liha
ning aeda vajalikku sõnnikut.
Kitselaut on ehitatud peamiselt
taaskasutatud materjalidest, vundament on tehtud vanadest
autokummidest, seinad põlenud sauna palkidest ja savist, aken
tühjadest purkidest – ainult katuse tegemisel on kasutatud uut
materjali.
Infotahvlid on valminud tänu KIKi
toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik
eluviis praktikas)“ raames.
Monday, October 29, 2012
Videod
KIKi poolt toetatud projekti "Praktiline permakultuur (keskkonasäästlik eluviis praktikas)" raames valmisid neli permakultuuri võtmes video:
Kanatraktor
Vee- ja niisutussüsteem
Kuhikpeenar 1
Kuhikpeenar 2
Kanatraktor
Vee- ja niisutussüsteem
Kuhikpeenar 1
Kuhikpeenar 2
Pildikesi fotonäituse ja infotahvlite avamisest
10. augustil 2012 a. avati Sänna Kultuurimõisas fotonäitus permakultuuri koolitusest ja infotahvlid. Tegevused said teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele, MTÜ Nellapäiva projekti "Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)" raames.
Infotahvlid
Esimene infotahvel, kus on näha Sänna Kultuurimõisa üldplaan ja tsoonide kirjeldus. (Foto: Allar Asi)
Teine infotahvel, kus on joonised kompostkäimla, välidušši ja pitsaahju kohta. (Foto: Allar Asi)
Kolmas infotahvel hugelpeenra juures - infotahvlilt saab jooniste kõrvalt teadmisi permakultuuri põhimõtetel rajatava aia, mandala aia ja kuhikpeenra kohta. (Foto: Allar Asi)
Infotahvlid valmisid tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele, projekti "Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)" raames.
Subscribe to:
Posts (Atom)