leheküljed

Monday, July 22, 2013

Permakultuuri koolitus 2013 Sänna Kultuurimõisas

Ka tänavu aasta kevadel toimus tänu KIK-i toetusele Sänna Kultuurimõisas permakultuuri koolitus.

Sänna Kultuurimõis on koolituse läbiviimiseks just sobiv koht - seal on juba mitu aastat kogukonna-aeda permakultuuri võtmes rajatud, oma panuse on andnud mitmed vabatahtlikud ja kursuslased nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Eelmisel aastal sai projekti raames, taas KIKi toel, üles ka infotahvlid, mis loodetavasti aitavad külastajatel, kes pole permakultuurist midagi kuulnud,  saada sotti sellest, millega tegu.


Eelmise aasta kogemuse põhjal toimus ka tänavu koolitus kokku kolmel nädalavahetusel - aprilli-, mai- ja juunikuu alguses. Mõtlesime, et peale aprillikuu koolitust saavad kõik osalejad kohe näpud mulda pista aga kevad lasi ennast oodata. Näpud sai mulda pista vaid kasvuhoone. Selline põlvini lumi oli Kärgulas koolituse toimumise ajal :)


Õues sai teha vaid vaatlusi selle kohta, kust lumi sulab kõige varem ja kust hiljem, sest teatavasti on permakultuuris vaatlus üks tähtsamaid tegevusi.

Koolitusele tuli osalejaid taas üle Eesti ja võib vist öelda, et isegi kaugemalt, kuna üks osaleja elab Helsingis. Grupp oli taas võrratu ja suure huviga õppimise juures.


Seljasirutamine käis seekord teistmoodi ;)


Maikuu koolitusnädalavahetusel sai aga juba mõnusasti väljas olla. Kursuslased tutvustasid oma kodutöid, mis on olnud juba teist aastat koolituse juures üks olulisemaid osasid. Nimelt teeb iga kursuslane teiseks koolitusnädalavahetuseks oma koduaiast permakultuurist lähtuvalt kavandi. Toimub tööde esitlemine ja ühine arutelu.





Samuti on koolituse juures oluline praktiline töö. Võib ju küll lõputult teooriat kuulata ja filme vaadata, kuid päris kogemuse saab ikkagi siis, kui ise läbi katsetad. Sellel aastal korrastasime juba olemasolevat mandala aeda. Mandala aed koosneb lukuaugupeenardest ja keskel olevast ürdispiraalist. Sellel aastal jõudsime peenrad ette valmistada selleks, et järgmine aasta saaks sinna juba üht-teist külvata ja istutada.

Läks vaja palju pappi, sõnnikut ja lambavilla. Kusjuures lambavill tuli otse lammaste seljast, kuna lammaste pügamine toimus just samal hommikul.






Ja nii need pehmed pilvevaiba-peenrad tekkisidki. Kõige viimase kihina said peenrad kaetud põhuga. Ehk siis: papp -> lambavill -> sõnnik -> põhk



Kolmandal ja sellega ka viimasel koolitusnädalavahetusel keskendusime taastuvenergia teemale. Kavas oli ehitada plekk-radiaatorist päikesepaneel. Muuhulgas aga sai korda tehtud ka eelmisel aastal valminud päikesepaneel.








Katsetus näitas, et plekkradiaatorist päikesepaneelis soojenes vesi juba 8 min-ga, 40 min pärast oli vesi nii kuum, et kõrvetas kätt. Teises, voolikupõhises paneelis soojenes vesi veidi aeglasemalt, kuid ka üsna kiiresti. 

Osalejad tõid lõpuringis välja, et tegelikult toimus permakultuuri koolituse raames justkui mitu koolitust. Näiteks Allan demonstreeris oma leiutisi - kanade söötmis- ja jootmisanumaid.




Ja Sille juures toimus taimetoidukoolitus, mmm, need toidud olid tõesti suurepärased!



Ja Erki tegi õhtuti mänge ning Signe meditatsiooni. Ja need huvitavad jutuajamised!
Just nii, koos luues ja koos panustades õpitakse tegelikult kõige rohkem.

Lõpetuseks võik kõlama jääda permakultuuri kolm põhimõtet:
- hoolitsemine maa eest
- hoolitsemine inimese eest
- õiglane jagamine

Hoiame seda siis meeles oma igapäevaseid toimetusi tehes.

Aitäh kõigile osalejatele, koolitajatele, toidu valmistajatele, Sänna pererahvale, ilmataadile ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele, tänu kellele sai teoks permakultuuri koolitus projekti "Permakultuur kui keskkonnateadlik eluviis" raames. 

Koolituse korraldas MTÜ Nellapäiv.
 




Tuesday, March 12, 2013

Tähelepanu!

Head permakultuuri koolituse huvilised - koolitusgrupp on täis.
Ilusat kevadet!


Tuesday, February 26, 2013

Praktilise permakultuuri koolitus Sänna Kultuurimõisas



Hea huviline!

Permakultuur (ehk jätkuloomine) on jätkusuutliku inimasustuse ja maaviljeluse kavandamise meetod, mis jäljendab looduse mustreid, ühendab need traditsioonilise tarkuse ja uuemate teadmistega. See põhineb asjade omavahelisel suhestumisel. Eesmärgiks on luua isetoimiv, stabiilne ja tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadused.
Täpsemalt: http://et.wikipedia.org/wiki/Permakultuur

Kursuse raames anname edasi teoreetilised ja praktilised teadmised permakultuurist. Koolitus toimub kokku kolmel nädalavahetusel – aprillis, mais ja juunikuus. Aprillis alustame teoreetilistest teadmistest, maikuus paneme näpud mulda ja juunis keskendume taastuvenergia teemadele. Kursuse lõpuks peaks iga osaleja oskama kavandada oma kodu vastavalt permakultuuri põhimõtetele.

Koolitajateks on aastaid kohalikku permakultuuri viljelenud praktikud Liina Järviste, Margus Ess ja Allar Asi. Taastuvenergia teemal koolitab Kalle Kebbinau.

Koolituse toimumisajad:
12.-14. aprill 2013 a.
10.-12. mai 2013 a.
8.-9. juuni 2013 a.

Kogu koolituse osalemistasu on 85 eurot, mis sisaldab nii toitlustust, kui ka ööbimisvõimalust.

Registreerumine: helinakargenberg@gmail.com või tel: 56242390 (Helina Kärgenberg)

Koolitus saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele, projekti „Permakultuur kui keskkonnateadlik eluviis“ raames.




Thursday, November 1, 2012

Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaia infotahvlite tekstid


INFOTAHVEL 1
Hea külastaja!

Sänna Kultuurimõisa kogukonnaaed on rajatud permakultuuri põhimõttel, peamiselt vabatahtlike tööga. Oled teretulnud aia ja Taevarajaga iseseisvalt tutvuma, kuid palume seejuures suhtuda ümbritsevasse lugupidavalt.

Täname!
Sänna Kultuurimõis


Mis on permakultuur?
Permakultuur on inimasustuste-kodumajapidamiste kavandamise viis, mis on ühendatud maaviljelusega, järgides looduslikke mustreid ja ökosüsteeme.

Permakultuuri kolm põhimõtet:
  • hoolitsemine maa eest
  • hoolitsemine inimeste eest
  • õiglane jagamine

Mõisa aed on jagatud tsoonideks:
Tsoon 0 Mõisa eluhoone.
Tsoon 1 Eluhoonele lähim tsoon, kus käiakse päevas mitu korda. Kasvuhoone, ürdipeenrad, loomalaut, suveköök, välikäimla, köögijäätmete kompost, puukuur jne.
Tsoon 2 Külastatakse kord päevas. Siin asuvad vähem hoolt vajavate taimede peenrad, marjapõõsad, viljapuud.
Tsoon 3 Külastatakse kord nädalas. Siin kasvatatakse suures mahus põllukultuure.
Tsoon 4 Pooleldi metsik ala. Siin kogutakse loomasööt, küttepuud.
Tsoon 5 Metsik ala, külastatakse harva.

Lisaks tsoonidele arvestatakse aia kujundamisel erinevaid aastaaegu, päikese liikumist, valdavaid tuulesuundi, külmemaid ja soojemaid alasid, külma liikumise koridore ning inimeste ja loomade loomulikult väljakujunenud radasid.


Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.


INFOTAHVEL 2

Kompostkäimla

Kompostkäimlas juhitakse väljaheidete paks ja vedel osa eraldi kogumisnõudesse. Nii tagatakse tõhus komposteerumine ja välditakse tugeva haisu teket.

Uriin on väga lämmastikurikas, seepärast on ta hea väetis. Uriini võib juhtida eraldi nõudesse, kus see on koheselt veega lahjendatuna kasutatav (suhtes 1:8), või juhtida läbi põhu ning hiljem kaevata põhk peenardesse. Probleem on lahendus – ühe jäägid on teisele toiduks.

Väljaheidete paksem osa kogutakse eraldi anumasse, kuhu peale enda kergendamist lisatakse kuiva höövlilaastu või saepuru. Inimsõnnik ehk äkk peab vähemalt aasta komposteeruma. Seejärel võib sellega väetada lilli või tulevasi küttepuid, julgem võib väetist lisada ka toiduks mõeldud taimedele.


Elus“ dušš

„Elus“ dušš on on dušš, mille seinad kasvavad, torudes jookseb vihmavesi ning pesuvee jäägid puhastab loodus. Seinad on punutud pajuokstest, millele on juured alla tulnud ja seetõttu tekib ka seintele lehestik. Paju juured kasutavad kasvamiseks pesuvett, samal ajal seda puhastades. Dušis kasutatav vesi tuleb vihmavee kogumisnõust, mida soojendab omavalmistatud päikesekollektor.


Pitsaahi

Pitsaahi on valmistatud kohalikest materjalidest – savist, liivast ja põhust, mis on pitsaahjuks vormitud cob-tehnikat kasutades.



Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.

INFOTAHVEL 3
Aed

Permakultuuris maad ei künta ega kaevata, et mitte rikkuda mulla loomulikku struktuuri ja elustikku. Peenarde tegemisel kasutatakse multšimist, enamus tööst lastakse ära teha loodusel.

Mandala-aed

Mandala-aed on funktsionaalne ning silmal ilus vaadata. Aed koosneb keskel asuvast ürdispiraalist ja tema ümber olevatest „lukuaugupeenardest“.
Ürdispiraal kasutab kogu looduse potentsiaali , võimaldades väikesel maa-alal saada suuremat saaki. Samuti soojendavad ürdispiraalis olevad kivid mulda ning hoiavad mulla niiskust.
Ürdispiraali ümbritsevate „lukuaugupeenarde“ eeliseks on hea juurdepääs taimedele ja liigendatus. Liigendatus loob palju äärealasid, mis võimaldab väikesele alale rohkem taimi külvata või istutada. Samuti on sellises peenras lihtsam korraldada viljavaheldust erinevate peenarde vahel.


Kuhikpeenar (hügel-peenar)

Kuhikpeenra saladuseks on peenrasse kätketud puit, mis salvestab niiskust taimede jaoks, muutes need põuale vastupidavamaks ning liigvee korral tasandab ülemäärase niiskuse mõju taimedele. Puidu lagunemisel tekib aga taimede jaoks vajalikke toitaineid.
Kuhikpeenar loob erinevaid mikrokliimasid, mis võimaldab kasvatada ühes peenras mitmeid erinevaid taimi. Mitmekesine taimestik on aga vastupidavam.
Peenraid kattev multš hoiab mullas niiskust, ei lase toitainetel lenduda, hoiab mulla kobedana ja takistab umbrohtude vohamist.


Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.

INFOTAHVEL 4

Kanad ja kanatraktor

Kanatraktor on mitmefunktsionaalne abiline aias ja toiduallikas:
  • kobestab mulda
  • väetab mulda
  • hoiab umbrohu kontrolli all
  • annab mune ja liha
  • lihtsalt lahe

Kanatraktorit liigutatakse kerge vaevaga vastavalt vajadusele aias ringi.


Kitsed ja kitselaut

Kitsed on permakultuurses majapidamises väga sobivad loomad. Nad on toidu ja eluaseme suhtes vähenõudlikud, vastupidavad haigustele, vajavad võrreldes lehmaga vähem hoolt ja on oma ettevõtliku loomu poolest eeskujuks permakultuuri-huvilistele. Kitsepiim on täisväärtuslik toit inimesele – sellest saab teha ka juustu, jogurtit, kohupiima või seepi. Lisaks piimatoodetele annavad kitsed toidulauale veel liha ning aeda vajalikku sõnnikut.

Kitselaut on ehitatud peamiselt taaskasutatud materjalidest, vundament on tehtud vanadest autokummidest, seinad põlenud sauna palkidest ja savist, aken tühjadest purkidest – ainult katuse tegemisel on kasutatud uut materjali.

Infotahvlid on valminud tänu KIKi toetusele, projekti „Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)“ raames.


Monday, October 29, 2012

Videod

KIKi poolt toetatud projekti "Praktiline permakultuur (keskkonasäästlik eluviis praktikas)" raames valmisid neli permakultuuri võtmes video:

Kanatraktor

Vee- ja niisutussüsteem

Kuhikpeenar 1

Kuhikpeenar 2

Pildikesi fotonäituse ja infotahvlite avamisest




10. augustil 2012 a. avati Sänna Kultuurimõisas fotonäitus permakultuuri koolitusest ja infotahvlid. Tegevused said teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele, MTÜ Nellapäiva projekti "Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)" raames.

Infotahvlid



Esimene infotahvel, kus on näha Sänna Kultuurimõisa üldplaan ja tsoonide kirjeldus. (Foto: Allar Asi)



Teine infotahvel, kus on joonised kompostkäimla, välidušši ja pitsaahju kohta. (Foto: Allar Asi)

Kolmas infotahvel hugelpeenra juures - infotahvlilt saab jooniste kõrvalt teadmisi permakultuuri põhimõtetel rajatava aia, mandala aia ja kuhikpeenra kohta. (Foto: Allar Asi) 


 Neljandal infotahvlilt leiab infot kanatraktori ja kitselauda kohta, mis on ehitatud taaskasutatavatest materjalidest. (Foto: Allar Asi)

Infotahvlid valmisid tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele, projekti "Praktiline permakultuur (keskkonnasäästlik eluviis praktikas)" raames.